Me kõik anname Eestile näo

Kommentaar: 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskab hinnanguliselt 76% eestimaalastest mõnda võõrkeelt. Iga teine mõnda võõrkeelt valdav Eesti elanik oskab ühte võõrkeelt (48%), iga kolmas kahte (35%). Võõrkeeleoskajatest 13% valdab kolme ning 3% vähemalt nelja võõrkeelt. (Statistikaamet: rahvaloendus.ee)

Kommentaar: Maailmas enim räägitud keelteks on inglise, hiina, hindi, hispaania ja prantsuse keel. Rahvaloenduse andmetel räägib Eesti elanikest emakeelena inglise keelt 3879, hiina keelt 419, hindi keelt 630, hispaania keelt 1378 ja prantsuse keelt 1424 inimest. (Statistikaamet: rahvaloendus.ee)

Allikas: wikipedia.org

Allikas: killukemarokot.wordpress.com

Allikas: wikipedia.org

Kommentaar: Maroko geograaf Al-Idrisi oli esimene, kes pani Eesti Astlanda nime all maailmakaardile. Allikas: ohtuleht.ee

Kommentaar: Nulk on traditsiooniline Setomaa piirkond, külade kogukond. Setomaal on 12 nulka, näiteks Koolina nurk, Luhamaa nulk, Saurova nulk ja Keerä-Luga-Seeridsä nulk. Nulkade nimed tulenevad kas mingist kesksest asulast või mingist maastikulisest tunnusest. Ühe nulga kosseisu kuulub 10-12 küla.

Kommentaar: Roma kogukond Eestis on üpris väikesearvuline, hinnanguliselt 1000–1200 inimest. Ligi kolmandik neist on koondunud Valga valda.

Allikas: vm.ee

Allikas: sirp.ee

Allikas: wikipedia.org

Kommentaar: Nende seas arvukaimad peale eestlaste (69,4%) on venelased (22,5%), ukrainlased (4,1%), valgevenelased (0,8%) ja soomlased (0,6%).

Kommentaar: Enim õpib siin Soome (749), Ukraina (497), Vene (295), India (187) ja Nigeeria (183) kodakondsusega õppurit.

Allikas: Vaata Murdekiiker: eki.ee

Kommentaar: Nigeeria rahvad: hausad ja fulbed, jorubad, ibod ja ijavid.

Kommentaar: Suurima kõnelejate hulgaga lisandunud emakeeled on iraani, Nigeri-Kordofani, sindhi ja mandari keel.

Leedu keel: Indoeuroopa keelkonda kuulub kümneid keeli, nende seas ka saksa, itaalia ja inglise keel. Järk-järgult on nad kaotanud ühiseid omadusi. Kõige enam on algsest keelekujust suutnud säilitada leedu keel. Keelt, millest leedu keel tulenes, räägiti juba 3500. aastal eKr ning kuna Leedus on keele vana grammatika ja kõla suuresti säilinud, võib seda pidada üheks maailma vanimaks keeleks, aga ta pole kõige vanem.

Tamili keelt räägib umbes 78 miljonit inimest ning see on rahvuskeeleks nii Sri Lankal kui ka Singapuris. See on ainuke klassikaline keel, mis on jäänud tervenisti püsima tänapäevani. Tamili keele sugemeid on leitud juba kolmandal sajandil enne Kristust ja sellest ajast peale on see pidevalt kasutuses olnud. Praeguseks on tamili keel maailmas räägitavuselt 20. kohal.

Heebrea keel on vastu pidanud suurtele katsumustele. Seda keelt alates 400 a. pKr enam eriti ei kasutatud ning see jäi käibele vaid liturgilise keelena. 19.–20. sajandi paiku läbis heebrea keel uuendusprogrammi ja sai Iisraeli ametlikuks keeleks. Kuigi uus keel erineb vanast, saavad heebrea keelt emakeelena rääkivad inimesed raskusteta aru ka vana testamendi tekstist. Ühtlasi on uues heebrea keeles palju mõjutusi teisest juudikeelest, jidišist.

Farsi keelt räägitakse näiteks Iraanis, Afganistanis ja Tadžikistanis. Ilmselt on enamik kuulnud aga pärsia keelest, mis tegelikult on farsi keelega sarnane, kuid kannab lihtsalt teist nime. Farsi keel tuleneb vanast pärsia keelest, mida räägiti Pärsia impeeriumis. Nüüdisaegne pärsia keel pärineb 800. aastast. Aastasadade jooksul on see üsna vähe muutunud. Farsi keele oskajad suudavad sajanditevanust teksti lugeda suuremate probleemideta.

Kommentaar: Riikide kultuurilise mitmekesisuse edetabelis on Eesti 83. kohal ja kuulub Euroopa riikide esikümnesse. Euroopa riikidest edestavad Eestit vaid Luksemburg, Šveits, Moldova, Belgia, Liechtenstein, Läti, Bosnia ja Hertsegoviina, Monaco ning Andorra.

Kommentaar: Eestis tegutseb üle 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi. Ligi 290 seltsi on koondunud 17 ühendusse, Rahvusvähemuste kultuuriseltside algatusel tegutseb Eestis 32 huvikooli, kus hoitakse elus oma rahva keelt, kombestikku käsitööoskusi. Näiteks: Lõuna-Eesti Armeenia Rahvusühing (Armeenlased), Kabardini Kultuuriühing 'Elbrus'(Kabardiinid), Valgevene kultuuriühing 'Ljos' (valgevenelased), Eestimaa Tatarlaste Kultuuriühing 'Idel' (Tatarlased), Osseetia Rahvuslik Kultuuriselts IR (Osseedid), Slaavi ühing 'Läte' (Venelased), Eesti Korea kultuuriühing (korealased), Eesti – Uzbeki kultuuri ühendus 'Nargiza' (Uzbekid), Lezgini Kultuuriühing Eestis (Lesgid), Narva Rahvusvähemuste Koordinatsiooninõukogu (Sakslased), Narva Poola Selts (Poolakad), Narva Tšuvaši Selts 'Narspi' (Tšuvašid), Narva Tatari kultuuriselts (Tatarlased), Folklooritantsu ansambel 'Ariran' (Korealased).

Kommentaar: 24. septembril tähistatakse Eesti rahvuste päeva, mis meenutab Eestimaa Rahvuste Foorumi esmakordset kogunemist 1988. aastal ning on pühendatud kõigile Eestimaal elavatele rahvustele.

24. septembril 1988. aastal toimunud I Eestimaa Rahvuste Foorum deklareeris Eestis elavate eri rahvuste valmisolekut toetada põlisrahva püüdu taastada Eesti omariiklus ja demokraatlik elukorraldus. Eestis elavatele rahvastele pühendatud tähtpäev sai alguse 2005. aastal, mil tolleaegne rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo kuulutas 24. septembri Eesti rahvusvähemuste päevaks.

24. septembril, aga ka muudel päevadel septembrikuus toimuvad Eesti eri paikades rahvuste päevale pühendatud kontserdid, näitused, loengud ja töötoad, kus tutvustatakse erinevate rahvuste kultuuripärandit. 14.-15. septembril 2024 toimub Eesti Rahvuste Foorum Tallinnas ja Raekoja platsil Eestimaa rahvuste Etnolaat, kus saab tutvuda Eestis elavate rahvuste käsitöö ning toiduga ja vaadata folkloorirühmade kontserte. Ida-Virumaal Jõhvis toimub 21. septembril rahvuste päevale pühendatud festival Rahvuskultuuride Loomepada.

Kommentaar: üle 190 000 Eestist pärit inimese elab teistes riikides. See tähendab, et rohkem kui 15% eesti juurtega inimesi elab välismaal. Igal aastal naaseb Eestisse elama ligikaudu 7000 siit pärit inimest.